Rabu, 01 November 2017

Konsultan Ambiental iha Timor Leste



KONSULTAN AMBIENTAL
(Emeliano de Oliveira /+670 77329534)


Konsultan Meiu Ambiente ou ita koñese ho Avalizasaun de Impaktu Ambental (AIA) ou (AMDAL ho lian Indonezia) ne’ebé maka presija tebes atu halo, liuliu ba kompañia sira ne’ebé maka halao aktividade hanesan; Industria, Hoteis, Estrada, Drainage, Restaurante, Portu, Hospital, Supermercado, Mining, no sira seluktan ne’ebé maka fó impaktu ba Meiu Ambiente. Tanba ne’e KONSULTAN AMBIENTAL sai hanesan matadalan ba compañia sira ne’ebé maka halao aktividade ou projetu sira ne’ebé maka fó ameasa ba Meiu Ambiente.

Kriteria AIA atu halao Lisensa Ambiental ba compañia sira ne importante tebes, ida ne’e halao para laiha desvantagen (kerugian) ruma husi parte komunidade nian ne’ebé maka hela besik projetu fatin. Compañia sira ne’ebé maka atu trata (mengurus) Lisensa Ambiental tenki presija Konsultan Ambiental
Konsultan Ambiental sei halao nia servisu hanesan; analiza impaktu ambiental sira ne’ebé maka atu mosu iha projetu ou aktividade ruma, sei fó informasaun kona-ba aktividade husi projetu compañia ne’ebé maka impaktu ba Meiu Ambiente no mós sei nia solusaun, iha ne’e mós Konsultan Ambiental laos iha relasaun ho Ministerio Relevante kona-ba Lisensa Ambiental deit maibe sei iha mós relasaun ho komunidade ne’ebé maka iha relasaun ho aktividade projetu nian.

Jumat, 25 Agustus 2017

Avalizasaun de Impaktu Ambiental



AVALIZASAUN DE IMPAKTU AMBIENTAL (AIA) IHA
TIMOR-LESTE

1.1 PREAMBULU 

Istoria AMDAL (Analisis Mengenai Dampak Lingkungan) ou iha Timor-Leste ita koñese ho Avalizasaun de Impaktu Ambiental (AIA) Mósu ho Le’i National Environmental Policy Act (NEPA) iha Amerika iha tinan 1969, no efektivu aplika duni iha 1 janeiro 1970; reforsa iha artigu 102 (2) katak Aktividade ne’ebé mak bo’ot no iha posiblidade hetan impaktu ne’ebé mak importante ba ambiente tenkiser halo estudus ambientais “Environmental Impact Assessment”, Mósu Le’i NEPA ne tanba reaksaun ba ambiente ne’ebé mak estragus husi aktividade Humanu ne’ebé mak hamósu; pestisida no B3 (bahan berbahaya beracun), lixu industria no tranportasaun, estraga habitante ai-horis no animal.
Konseptu AMDAL/AIA iha Indonezia  no mós iha Timor-Leste tuir formal ne mai husi US National Environmental Policy Act (NEPA) tinan 1969, tanba agora Timor-Leste sei uja hela Konstituisaun ou le’i husi Governo Indonezia no mós husi UNTAET/PBB bazea ba Kontituisaun UNTAET No.1/1999 ne’ebé fo autorizasaun ba Governo Timor-Leste atu bele uja le’I ida ne’e. Iha Konstituisaun ne’e. AMDAL/AIA nia signifika hanesan equipamentus atu halao asaun preventivo ba estragus ho impaktu husi aktividade humanu (dezemvolvimentu, ekonomia ho industria)
Dezenvolvimentu Le’i ambientais ou Avalizasaun de impaktu ambiental (AIA) iha Timor-Leste komesa implementa husi tinan 2000 no sei tuir le’i UNTAET No.1/1999 ne’ebé fo autoriza ba governo Timor-Leste atu uja konstituisaun ou regulamentu husi governo Indonesia ne’ebé sei fo atu bele uja to’o 25 outubru 1999. Sekuandu la kontradisaun ho HAM (Hak Asasi Manusia) Indonezia nian.
Matadalan husi Direcção National do Meio Ambiente (DNMA) tuir regulamentu No. 23/1997 ho Le’i governu No. 27/1999 kona-ba Avaliasaun de impaktu ambiental (AIA) mak estudus konaba-ba impaktu ambiente husi aktividades ne’ebé maka planu ba meio-ambiente ne’ebé mak presija atu foti desizaun atu halao programa ou aktividade ne. AIA/AMDAL ne halo antes atu halao aktividade ruma, sekuandu aktividade ne fo impaktus ba ambientais sira. Meio-ambente iha aspektu Abiotiku, Biotiku no Kultural.

1.2 DEFENISAUN AMDAL/AIA

AMDAL “Analisis Mengenai Dampak Lingkungan” ou Avalizasaun de Impaktu Ambiental (AIA)  hanesan metodu dahuluk atu hatene validu ambiente nian. Avalizasaun de impaktu ambiental (AIA) ne’e mós hanesan estudu atu eksplora ambiente no estudu atu monitorizasaun ambiente. Atu hatene diferente entre sira nain hira ne’e konforme ba planu aktividade ida ne’ebé mak atu halao, ne’e mós tenkiser bazea ba Le’i Konstituisaun RDTL no mós Le’i sira seluk ne’ebé mak refere, tanbaida ne’e mak estudu konaba Avalizasaun de impaktu ambiental (AIA) presija tebes atu hamenus impaktu ou polusaun ba ambiente.
Saida deit mak ita tenkiser hare iha prosesu AMDAL/AIA nian laran, mak; aspektu fisika-kimika, ekologia, sosial-ekonomia, sosial-kultura no saude komunidadi, buat sira ne’e mak ita tenki hare para halo kompleta studu konaba feasiblidade planu ou aktividade ruma.

1.3 REGULAMENTU AMDAL/AIA IHA TIMOR-LESTE

Iha Konstituisaun Republika Democratica de Timor-Leste, Artigu 61 kona-ba Meiu-Ambiente, hatete katak;
1. Ema hotu-hotu iha direitu atu moris iha ambiente ema moris nian ne’ebé isin di’ak, ekolojikamente ekilibradu, no iha obrigasaun atu proteje no halo diak ba jerasaun oin mai.
2. Estadu rekoñese katak iha nesesidade atu tau matan didi’ak no fo valor ba ita nia rai nia riku-soin.
3. Iha nia kapasidade laran, estadu tenki fo sai buat ne’ebé mak sei halo atu defende natureza hodi hala’o mós ekonomia.

Ita mos iha baze legal ne’ebe maka forte konaba ambiental Decree-Law No. 5/2011 konaba Lesensa Ambiental. Le’i baziku ambientais ida ne’e hodi regula aktividadi sira ne’ebe maka fo influensa makas ba meiu ambiente.
Agora ke harí ona baze ne’ebé forte, ba tia nian Estado-de-direito-democrático, ida ne’ebé defende justisa sosial ba sidadaun sira, governo sei implementa estratéjias lubun ida atu kompre obrigasoens, tuir Constituição, kona-ba proktesaun ambiente nian no kona-ba garantia ba jestão sustentável rekursus ambientais Timor-Leste nian. Ita nian bei-ala sira moris iha harmonia ho ambiente no hatene uza ambiente né, hosi fó hán sira nian fam”ilias. Governo sei buka kaer ho diak ligasaun ne’ebé forte entre ita nia povo ho ambiente natural, iha ne’ebé nia moris, atu garante katak ita nia ekonomia kreske (ka buras) iha harmonia laran no ambiente natural no, tanbané sei promove realizasaun prétikas tradisionais hanesan ‘tara bandu’, iha aldeias hotu.
Governo hakarak halao Timor-Leste sai nudar modelo internasional ba dezemvolvimento sustentavel. esforsu ida ne, tenki komesa husi ita nia eskola, iha ne’ebé alunu sira sei aprende kona-ba oin-sá no tan-sá importante duni atu proteje no atu konserva ita nia ambiente, hodi nune, bain-hira to’o sira nia tempu, sira sei transmite konhesimentos sira né, ba sira nia oan rasik. Iha Programa V Governo Constituicional nian, koalia barak kona-ba proteksaun ambiente no Governo mós sei halo estudus ambientais atu lokaliza fonte ba poluentes oinoin. Sei halo análiza ba aktividades iha hotéis, restaurantes, ofisinas, hospitais ho merkadus. Sei hasai regulasaun, hodi aplika multa ba poluidores sira tanba estragus ne’ebé sira nian hahalok ka aktividades provoka ba meiu-ambiente.
Bazea ba Konstitusaun Republika Demokratika de Timor-Leste Artigu 61 tinan 2001 kona-ba Meiu-Ambiente, Regulamentu husi UNTAET No.1/1999 ne’ebé fo autoriza ba nasaun Timor-Leste atu uja konstituisaun ou regulamentu governu Indosnezia. Maibe to agora mós Timor-Leste sei uja nafatin regulamentu husi Indonezia iha Undang-Undang RI No.23 tinan 1997 kona-ba Maneja Meiu-Ambiente. Iha timor AMDAL/AIA seidauk lao ho diak, tanba ita nian nasaun Timor-Leste rasik sei uja hela regulamentu husi rai liur, tanba ida ne mak ita nia populasaun hetan impaktu bot husi projetu oin-oin ou husi infrastruktur. Tanba ne’e mak ita nian populasaun sempre la hakmatek tanba hetan polusaun oin-oin husi Projetu sira ne.
Exemplo hanesan Supply Base iha Suai, tuir lolos labele halo kontinua konstruksaun tanba hetan impaktu ba meiu-ambiete husi konstruksaun supply base ne hanesan; ambiente, sosial no ekonomia ba komunidade sira ne’ebé mak hela iha ne’ebá, maibe ita bele buka solusaun ne’ebé mak diak para hamenus impaktu sira ne’e. 

1.4 PROSESU ATU HALAO AMDAL/AIA

Se mak bele atu halao prosesu AMDAL/AIA ne mak; Komisaun Avalizasaun AMDAL/AIA, Projetu nain, Populasaun ne’ebé mak kona impaktu. Iha parte seluk mós iha kompenente seluk ne’ebé mak involve iha prosesu AMDAL/AIA ne’e, mak;
· Autorizasaun ne’ebé fo Lisensa
· Husi Instituisaun Akademiku
· Konsultan
Tuir lolos ema ne’ebé maka atu trata (mengurus) dokumentu Avalizasaun de Impaktu Ambiental (AIA) tenki iha Sertifikadu Ambiental (Sertifikadu A: dasar-dasar AMDAL, Setifikadu B: penyususan AMDAL no Sertifikadu C: penilaian AMDAL) husi Intituisaun ne’ebé maka legalizadu, tanba atu halao avalizasaun ba projetu ruma tenki iha koñesimentu diak konaba aktividade sira ne’e.

1.5 IMPAKTUS PROJETU SIRA IHA TIMOR-LESTE

Impaktus barak liu ba meu-ambiete mai husi projetu sira ne’ebé mak la halo tuir regulamentu ne’ebé mak iha, dala ruma mós la halo tuir tanba laiha monitorizasaun husi Governo (liu-liu ba ne’ebé mak relasun ho Meiu-Ambiente), laiha ema ruma mak diriji ou fo koreksaun ba buat ne’ebé mak projetu nain sira halo sala.
Kuaje komunidade timor oan sira sempre hetan moras (mehar, isin manas, nsst) tanba husi rai rahun ne’ebé mak mai husi projetu sira (kanalizasaun, estrada, pontes, trotoar nsst), e laos ne’e deit ba ema sira ne’ebé mak ho motor ou kareta mós hetan impaktu husi rai rahun ne’e. Projetu sira ne’ebé maka poluisaun makas maka hanesan tuir mai ne’e:








Figura sira iha leten ne’e maka hanesan impaktu husi projetu sira ne’ebe maka influensa ba komunidadi sira, no mos ema sira ne’ebe maka ho transporte ba mai husi dalan ou area projetu nian, sidauktan anin (ar) ne’ebe maka hu’u rai rahun hodi semo ba mai.
Karik maka ne’e deit, ida ne’e hanesan makalah ida ba ita hotu no makalah ida ne’e seidauk perfeitu sekuandu laiha masukan ou saran husi ita boot sira no karik liafuan ruma iha laran maka ladun klaru, husu itaboot sira nian koreksaun. OBRIGADO WAIN